| avaleht » Luuletused » Kõik muutub | ||
Kõik muutub ka sina mu Eestimaa, ja meri ja metsad ja rohumaad. Kõik muutub ka sina mu Eestimaa, kui võõrad rahvad sind rõhuvad. Kõik kaob, kuid eestlane Eestimaal jääb ikkagi elama, püsima. Kõik kaob, ka mina, mu Eestimaa, kuid rahvas sind ikka jääb armastama. 1997 suvi (17 a) Saamislugu: Vahel tunnen ma kõikevaldavat armastust oma isamaa vastu. Patriootluseks nimetatakse. Kord suvel heinamaal jalutades torkas see pähe just sellise luuletusena. |
Miks?Mõned inimesedmõnikord tahavad näha, mis pilte ma olen teinud. Või kus ma olen olnud. Või millega ma olen tegelenud. Või mida ma olen arvanud. Ja mina olen piisavalt edev, et neile näidata. |
|