Jalutades Sinuga
ma talveilma kinni jäin -
Sinu silmadesse vangi
hoides kinni soojast käest.

Päike paistis Sinu silmis,
kuigi polnudki veel päev;
taevasina Sinu pilgus
kauaks mulle meelde jääb.

Iga päev nüüd jalutades
Sinu slmi taevas näen;
külm õhk põse õrnaks teeb, 
kui kujutlen, et siin Su käed.

Minu põske paitab päike
iga jumalama päev
tema näeb ka Sinu käike -
ma vaid kinnisilmi näen.

Aga tean, et varsti jälle
igatsus mul üle läeb -
päriselt saan Sinu kätte,
silmad lahti Sind taas näen :)

Miks?